Majutus- ja toitlustusettevõttes ei hakata muusikalitsentsidest tavaliselt rääkima enne, kui neist saab probleem.
Elekter, üür, tarnijad ja personal on selged read. Muusika õiguste pool jääb sageli kuhugi “hiljem tegeleme” kategooriasse.
See juhend on mõeldud selleks, et teema ei tunduks ähmane ega paaniline, vaid praktiliselt hallatav.
Miks muusikalitsents üldse olemas on
Kui ettevõte kasutab muusikat avalikus ruumis, ei kasuta ta lihtsalt heli kui neutraalset taustamaterjali. Ta kasutab teiste loodud loomingut ärilises kontekstis.
Just seetõttu on autoriõiguse loogika lihtne:
- loojal on õigus tasule
- avalik kasutus erineb erakasutusest
- ettevõte peab selle avaliku kasutuse õiguspäraselt korraldama
EAÜ avaliku esitamise info järgi tuleb luba taotleda muusika avalikuks kasutamiseks ka kohvikutes, restoranides ja teistes ettevõtetes.
Keda see kohustus puudutab
Kui sinu ruum on avalikkusele avatud või kasutatav klientide poolt, liigub see teema enamasti ärikasutuse valdkonda.
See tähendab, et kohustus võib puudutada näiteks:
- restorane
- kohvikuid
- baare
- hotelle
- spaasid
- salonge
- kauplusi
- kliendiala või ooteruumiga teenindusettevõtteid
Avalik ei tähenda siin tingimata suurt rahvamassi. Piisab sellest, et tegemist ei ole sinu eraelulise koduse kasutusega.
Eestis ei ole küsimus ainult ühes organisatsioonis
Eestis tuleb mõelda vähemalt kahele eraldi tasandile.
Üks puudutab autorite õigusi. Teine puudutab salvestiste, esitajate ja fonogrammitootjate poolega seotud tasusid.
EAÜ KKK selgitab otse, et näiteks kaabli-TV lepingu olemasolu ei asenda avaliku esitamise tasu ning et eraldi tuleb maksta autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele neid esindavate organisatsioonide kaudu.
Praktilises mõttes tähendab see ettevõtjale, et teemat ei tasu lihtsustada üheainsa “muusikalitsentsi” reale ilma kontrollimata, milline osa on tegelikult kaetud.
Mida muusikalitsents ei lahenda
Litsents ei anna sulle automaatselt muusika allikat.
See ei vali muusikat sinu eest.
See ei muuda isiklikku voogedastuskontot ärikasutuseks sobivaks.
Ja see ei ehita sulle tsooniloogikat hotelli, restorani või spaasse.
Litsents lahendab õiguse. Operatiivse toimimise pead lahendama sina või sinu valitud teenus.
Milliseid andmeid on tavaliselt vaja
Enne kui hakkad lepinguid või kooskõlastusi korraldama, tasub valmis panna vähemalt:
- ettevõtte andmed
- tegevuskoha aadress
- ruumi või ruumide pind
- tsoonid, kus muusikat kuuldakse
- kasutusviis ehk kust muusika tuleb
- hooajalisus, kui ettevõte ei tööta aastaringselt
Mida täpsemad lähteandmed, seda vähem on hiljem ümbertegemist.
Kuidas protsess tavaliselt välja näeb
- Sa kogud kokku tegelikud andmed oma ruumi ja kasutusviisi kohta.
- Võtad ühendust õigusi haldava organisatsiooniga või organisatsioonidega.
- Kontrollid, et lepingu või loa ulatus vastaks päris olukorrale.
- Hoiad dokumentatsiooni alles ja uuendad seda, kui ruum või kasutus muutub.
Kõige sagedasem probleem ei ole see, et alguses midagi üldse ei tehta, vaid see, et ettevõte muutub ja dokumentatsioon jääb vanasse seisu.
Mida kontroll vaadata võib
Kontrolli ajal ei huvita inspektorit ainult see, kas “mingi leping” on olemas.
Vaadatakse tavaliselt ka seda:
- kas leping on kehtiv
- kas see vastab tegelikule ruumile
- kas kasutusviis on õigesti kirjeldatud
- kas muusika mängib ka aladel, mida pole arvesse võetud
Näiteks:
- terrass lisati, aga seda ei uuendatud
- fuajees või spaas mängib muusika, kuigi dokumentatsioon katab ainult restorani
- allikas ei ole ärikasutuseks sobiv
Miks see teema tekitab nii palju segadust
Põhjuseid on mitu.
Esiteks tundub voogedastus tellimusena juba “makstud asi”. Intuitsioon ütleb, et kui tasu on makstud, peaks kõik korras olema.
Teiseks näevad ettevõtted enda ümber sageli teisi, kes tegutsevad juhuslikult, ja järeldavad, et süsteem pole kuigi tõsine.
Kolmandaks tundub teema administratiivne ning lükatakse seepärast edasi.
Ükski neist põhjustest ei muuda aga õiguslikku olukorda.
Eriti oluline küsimus hotellidele
EAÜ KKK toob välja ka selle, et hotellitubades olev TV võib tekitada avaliku esitamise tasu küsimuse isegi siis, kui “muusikakanalit” otseselt ei kasutata.
See on hea näide sellest, miks litsentsiloogikat ei tasu hinnata ainult kõige ilmsema muusikakasutuse põhjal. Reaalne kasutus võib olla laiem kui esmapilgul paistab.
Praktiline mõtteviis
Parim viis sellele teemale läheneda ei ole paanika ega lootus, et ehk keegi ei märka.
Kõige ratsionaalsem lähenemine on:
- võtta muusika osana äriprotsessist
- lahendada õiguste pool enne, kui sellest saab kiire kriis
- kasutada allikat, mis on selleks otstarbeks mõeldud
Siis ei muutu muusika õigused pidevaks taustamureks.