Enamiku ettevõtjate probleem ei ole see, et nad ei usu muusikalitsentsi vajalikkust.
Probleem on palju argisem: nad ei tea, kuidas registreerimise protsess päriselt käib.
Teema tundub suurem ja segasem, kui see enamasti tegelikult on. Kui ruumi andmed on koos ja kasutusviis on selgelt läbi mõeldud, muutub protsess üsna praktiliseks.
Millal tuleb registreerimisega tegeleda
Muusika õiguste pool tuleb korda teha enne, kui muusika hakkab ruumis mängima.
See tähendab tavaliselt:
- enne uue koha avamist
- enne muusika kasutuse alustamist olemasolevas ettevõttes
- enne olulist muudatust, näiteks terrassi, spa-ala või uue tsooni lisamist
“Teeme selle pärast avamist ära” ei ole turvaline lahendus. Kui muusika juba mängib, aga õiguste pool pole korras, liigub ettevõte riskitsooni esimesest päevast.
Millised andmed tasub enne kokku koguda
Registreerimise teeb lihtsaks see, kui päris olukord on enne kontaktivõttu kirja pandud.
Valmis tasub panna vähemalt:
- ettevõtte nimi, registriandmed ja kontaktisik
- tegevuskoha aadress
- ruumi või ruumide tegelik suurus
- tsoonid, kus muusika on kuuldav
- kasutusviis ehk kust muusika tuleb
- hooajalisus, kui kõik alad ei tööta aastaringselt
EAÜ tariifide loogika järgi sõltub tasu eri juhtudel näiteks külastajakohtade arvust, tubade arvust, ruumi suurusest ja sellest, kas muusika on kuuldav ka väljaspool ruumi. See ongi põhjus, miks ligikaudsed hinnangud ei ole hea alus.
Kuidas protsess Eestis tavaliselt välja näeb
Praktilises mõttes on registreerimisel tavaliselt mitu sammu.
- Sa kaardistad oma ruumi tegeliku kasutuse.
- Võtad ühendust õigusi haldava organisatsiooni või organisatsioonidega.
- Kontrollid üle, et leping või tariifikategooria vastaks päris olukorrale.
- Hoiad dokumendid alles ja uuendad neid, kui ruum või kasutus muutub.
EAÜ avaliku esitamise ja tariifide lehed annavad selleks ametliku lähtepunkti. Seotud õiguste poole jaoks tuleb vaadata ka EFU infot.
Miks “üks leping” ei pruugi olla kogu pilt
Eestis ei tasu lähtuda mõttest, et teema on lahendatud niipea, kui kuskil on üks allkiri antud.
EAÜ KKK rõhutab, et autorite tasu ja esitajate või fonogrammitootjate tasu ei ole sama asi. EFU avaliku esitamise ja KKK materjalid viitavad samale loogikale.
Ettevõtja vaates tähendab see lihtsat asja:
- kontrolli, mis on autorite poolel kaetud
- kontrolli, mis on seotud õiguste poolel kaetud
- ära eelda, et muusikaallikas või mõni muu olemasolev leping katab kogu ahela automaatselt
Kus tehakse kõige sagedamini vigu
Enamasti ei tule probleem sellest, et registreerimine oleks olemata. Probleem tekib siis, kui dokumentatsioon ei vasta enam tegelikkusele.
Tüüpilised näited:
- restoran on laienenud, aga lepingu alusandmed on vanad
- terrassile lisati kõlarid, kuid seda ei märgitud
- hotellis mängib muusika ka fuajees või koridorides, kuigi tähelepanu oli ainult restoranil
- kasutusviis muutus raadiost helisüsteemile, kuid dokumentatsiooni ei uuendatud
Sellistes olukordades ei teki pinge mitte “paberi puudumisest”, vaid sellest, et paber ja päris ruum räägivad eri juttu.
Mida tasub pärast registreerimist alles hoida
Kui registreerimine on tehtud, hoia kättesaadavana:
- lepingu või kinnituse koopia
- maksedokumendid
- kirjavahetus, kui tingimusi on täpsustatud või muudetud
Kui kontrolli käigus saab vajalikud paberid kiiresti lauale panna, muutub kogu olukord oluliselt rahulikumaks.
Mõtle registreerimisest kui infrastruktuurist
Registreerimine ei ole inspireeriv töö. Aga see ei peagi olema.
Selle väärtus seisneb selles, et pärast korda tegemist muutub teema taustainfrastruktuuriks:
- kulud on ette planeeritavad
- kontroll ei muutu stressiolukorraks
- ettevõte ei ela nähtamatu õigusriskiga
Hea registreerimine ei tähenda keerulist süsteemi. See tähendab, et dokumentatsioon vastab tegelikule ruumile.